23. maiSuvistepüha

Täna on nelipüha esimene püha, ehk suvisted. Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Karjasele ja teenijaile anti sel päeval vaba päev, karjasele aga ka muna või eriline karask.

Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. Varem toodi tuppa noori kaski ja pandi toanurka vette seisma, tänapäeval piirdutakse tihti okstega. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse külatava kohaselt käisid noormehed kaskede järel ja muu hulgas jätsid meiud värava taha tütarlapsele, kes neile meeldis. Kuid kaskedel on käinud järel ka oma pere noored või isa/vanaisa lastega, nii nagu on ühiselt toodud metsast jõulukuuske. Kased kaunistasid ka tantsu- ja kiigeplatsi, mis ehiti või lausa ääristati kaskedega. Samuti viidi kased suvistepühaks kirikusse. Tuppa toodi ka õitsvaid toomingaoksi, kullerkuppe, pääsusilmi, angervaksu ja muid õitsvaid lilli. Värskete kaskede lõhn muutis püha meeldejäävaks.

Kesk- ja Lõuna-Eestis oli tavaks munade värvimine, see oli nn teine munadepüha. Munade värvimiseks kasutati peale lihavõtete ajal levinud sibulakoorte, kohvi ja munalakkide aga just kaselehti, mis andis munadele kena heleda värvi.

Põhja-Eestis algas suvistepühadega kiikumine. Nagu Lõuna-Eesti lihavõtteaegse kiigehooaja avamisel, kingiti sel puhul kiigeseppadele vöid, mune, paelu, kindaid jm.

Lõuna-Eestis langes suvistepühade ajale mitmeid erilisi meeste- ja naistepühi, näiteks pekopüha, kergotamine, paabapraasnik ja külapühade (Värska, Pankjavitsa, Vilo jm) tähistamine. Kergotatud on ka jaanipäeval ja peetripäeval.

Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Üldiselt oli see nii suur püha, et 20. sajandi alguses sai karjus endale vaba päeva ja pühadekingiks muna, erilise karaski või muud paremat.

Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oligi see oluline esivanemate mälestamise päev haudadel itkemise ja sinna toidulaua katmisega.

Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: