Valik vanasõnu Helme kihelkonnast

  • Kui kesväl jaakobes pää vällän ei ole, ei saa asja.
  • Mihklebe üüse kasvase kaali ja kapstapää ninda pallu, et villatse langa katski kakkase.
  • Maa puhun om leib.
  • Sügise om karjapoiss targemb kui keväje kuningas.
  • Kui sina vikatit ei nühi, siis nühib vikat sinu.
  • Kui rihavars likes saa, ei või enämb haina tetä.
  • Kui tuleb mihklipäev, siis lõpeb oina vaev.
  • Kui sündin vaskal kuus hammast suun om, sis saa tast kuri elläi, säedse säädlik, katesse karjaelläi, ütesse ülihää.
  • Kalamiis toit kassi, püssimiis puistas püksi.
  • Parem suitsu surra kui külma koolda.
  • Mida vahedam nuga, seda lahedam leikada.
  • Keträ üü ja keträ päevä, siski paesta pallast perset.
  • Laisk naine lambita, sõrmita naine linuta.
  • Kuida ebu, ninda entsu; kuida nägu, ninda närtsu.
  • Kudas esi, ninda ehe; kudas rõõm, ninda rõõvas.
  • Ega rõõva valgen ei elete, päeva valgen eletes.
  • Kus härga, sääl sõrga; kus konti, sääl jõudu.
  • Tühi kõht on kõige parem leivakõrvane.
  • Kört on leiva küüdimees.
  • Karask aa kargame, sake puder santma, pikk liim pidä pere kuun.
  • Joobnut tuntakse jalust.
  • Joodikul om jummal rikas.
  • Hukka läävä unemagaje, raisku läävä rahalugeje, kõrda läävä kõrtsinkäije.
  • Piipu pandas põue, aga naene peab peran jooksma.
  • Rahu on surnuaial kahe kivi vahel.
  • Mis kevade ei ole külvatud, ei saa sügise leigatud.
  • Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu.
  • Poiga kand puusan, tüdärd kand terän.
  • Heal lapsel mitu nime.
  • Kuda tam, nenda käbi.
  • Vask ei nüssä, vars ei künnä, lats ei tii tüüd.
  • Hoitku sedä lehmä poiga tegemast, kes lakmata jätt.
  • Enämb esa üts lüük kui emä ütesse lüüki.
  • Ilu mass poole ilma, töötegu ei massa midägi.
  • Ära lenda kõrgemase, kui tiivad kandvad.
  • Tarkus käib üle vägevuse.
  • Kannatlik kava eläs.
  • Ega mees siis koera ei soda, kui at jahti läheb.
  • Paremb hüvä rooga üle jättä kui nahkpauna lõhki ajada.
  • Jummal anna iks kirikutiid kõndi, ei kohtutiid.
  • Mida suurem sa oled, seda alandlikum ole.
  • Varas on valeliku vanem poeg.
  • Ega lolle künta ja külvata, nemad kasvavad ise.
  • Härg nuusuts ninage, aga inimene kaess käege.
  • Mis silmist, sii meelest; mis kõrvast, sii keelest.
  • Mis tundmada, sii täädmada.
  • Peni ist iks perse pääl, hobene sitt sõiten.
  • Mulk hoiab hobust rohkem kui naist.

Allikas: Vanasõnaraamat. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. 1984.