Helme-Tõrva Kristuse Sündimise kirik

19.sajandi keskel algas eestis suur usuvahetusliikumine. Massiliselt mindi luteri usu kogudustest üle apostliku õigeusu kogudusse. 1882.aastal saadi Riias asuva konsistooriumi loal Soontaga – Roobe - Parve apostliku õigeusu kirik Tõrva üle tuua. Kirik oli juba 8 aastat tühjana seisnud. Veskiomanikult Tomsonilt osteti selle püstitamiseks kaks vakamaad praeguse Kalda tänava ääres: vanad puuhooned ei pidanud aga kaua vastu ja tuli hakata mõtlema uue kiriku ehitamisele.

Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavasse aastail 1903-1904 Vene riigi raha eest. Ehitusmeister oli Karl Šurin. Kirik ehitati maakivist ja pandi telliskivivooderdus. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkemana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas. Kirikut kattis tsinkplekist kelpkatus ja sammasesist püramiidkatus. Kütmiseks oli kaks raudahju.

28.detsembril 1905.a. kirik õnnistati. Samale platsile ehitati preestrimaja ning köstrimaja koos kõrvalhoonetega. Mõlemad jäid sõjas puutumata.1944.a septembrilahingute ajal sai Tõrva apostlik õigeusu kirik tugevasti kannatada. Suurtükitulega purustati torn, osa plekk-katust ja aknad, rüüstati sisemus. Õigeusklikel ei olnud selja arvukat ja tegusat kogudust. Keegi ei mõelnud kiriku taastamisele. Hoonest sai lina kokkuostuladu, hiljem ka soola- ja tsemendiladu.

1987.aastal tellis Tõrva linna Täitevkomitee Valga KEK-ilt kammersaali ehitustöö, mis sai valmis valmis kolme aastaga.Tornidest ja kuplidest loobuti. 1990.aasta jõulude ajal sai teoks pidulik avamine. Et linnas polnud korralikku kultuurimaja, oli tähtis hoone säilitada.

3.augustil 1994.aastal läks kammersaal luteri kirikule, kuid kontsertide paigana kasutatakse edasi.