Helme Maarja kirik

Helme Maarja kirikut mainitakse esmakordselt 1383. aastal seoses katoliku preestri Wulfardus de Bureniga, kes oli toona kiriku rektor.

Kiriku täpset ehitusaega kahjuks ei teata. On pakutud, et neitsi Maarjale pühendatud kiriku ehitamist alustati juba 13. sajandil.


16. sajandi lõpus (Liivi sõja aegu) said kirik ja pastoraat rängalt kannatada, alles 1674. aastal alustati kiriku restaureerimist. Uuesti 1702. aastal (Põhjasõja ajal) süüdati kirik põlema, seekord Vene tsaari Peeter I vägede poolt. Siis langesid sisse kiriku laevõlvid ja hävisid piilarid. Aastakümneid hiljem asuti jällegi parandustöödele, uut võlvlage enam ei tehtud ja kirikule jäi tavaline puust lagi. Siis ehitati kirikule ka puust torn.

Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks teine maailmasõda. 1944.aasta 21.septembril tabas kirikut saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu. Samal sügisel kukkus torn alla lõhkudes katust ja kiskudes maha seina.

Helme Koguduse sooviks on varemed konserveerida ja kasutada vabaõhukirikuna. Praegu kogunetakse igal aastal 15. augustil maarjapäeva jumalateenistusele kirikuvaremete juurde parki.